Kawe Kapital
English Estonian

ÄP: Hänni

USA intressimääradel nina üles.

Kristjan Hänni arvamused 30.11.16 Äripäeva artiklis " USA intressimääradel nina üles"

Täisversioonis artikkel on tasuline.

 Intressimääradest

Juba kolmkümmend aastat on arenenud riikide pikaajalised riigivõla intressimäärad olnud langustrendis. Trendimuutuse prognoosijad on saanud eelkõige USA-s innustust viimase kolme kuuga toimunud hinnakorrektsioonist. Kui intressimäärade tõus saaks olema lähiaastatel sedavõrd ulatuslik, kui seda arvab näiteks A. Greenspan (US 10y tootlus 4-5%), võiks see negatiivset mõju avaldada pea kõigile varahindadele.

Intresse on alanemise suunas mõjutanud langevad inflatsiooniootused ja reaaltootlus. Inflatsioon on püsinud madalal ja sellest tulenevalt on tasapisi kasvanud veendumus, et keskpangad hoiavad seda ka tulevikus kontrolli all. Volatiilsus ja riskipreemia võlakirjade hindades on langenud.

Lisaks võib välja tuua terve rea asjaolusid, mis seda trendi on toetanud.

Vananeva rahvastiku portfelliotsused. Pensioniikka jõudnud babyboomerite rohkearvuline põlvkond muutub oma investeerimisotsustes konservatiivsemaks ja eelistab vähemriskantseid võlakirju aktsiatele.

Rahvusvahelised kapitalivood. Terve rida (eelkõige) eksportivate riikide keskpankasid on rutiinselt suunanud suure osa oma kasvavatest reservidest US võlakirjadesse.

Regulatiivne surve. Juba pikemat aega ja eriti pärast finantskriisi sooviti finantssüsteemi muuta maksumaksja jaoks vähemriskantseks. Seetõttu karmistunud regulatsioon on sundinud oma reserve konservatiivsemalt paigutama.

Majanduste finantskriisist väljatoomine keskpankade poolt. Nende valitud meetod selleks – kvantitatiivne lõdvendamine (QE) – on viimastel aastatel toetanud ostuprogrammidesse kuulunud võlakirjade hindu.

Hiljutine naftahinna langus kahandas osade keskpankade reservimahte, US Föderaalresev on QE-st taandunud ja mitmed muud tegurid on Trumpi valimisega presidendiks võimalikus muutumises. USA-s loodetakse panganduse reguleerimiskruvide lõdvendamist - positiivne sektori kasumlikkusele ja riskantsematele varadele, pisut ehk negatiivne vähemriskantsele võlale. Kasvav võlatase, infrastruktuuriinvesteeringud, protektsionism ja tööjõu sissevoolu piirangud on pigem inflatsiooniliselt mõjuvad valimiskampaania lubadused. Vabariiklaste ülekaal kongressis tähendas seda, et demokraadist Obamal polnudki erilist võimalust fiskaalmeetmetega majandust elavdada. Kuigi Trump on ebamugav president ka paljude vabariiklaste jaoks, pole enam põhjust temalt tulevaid mõistlikumaid ideid parteipoliitilistest kaalutlustest blokeerida. Toorainete alates esimesest kvartalist pöördunud trend toetab samuti aastainflatsiooni kiirenemist.

2013 aasta „taper tantrum“ tõstis US 10y intresse 135bps 3% tasemeni, nüüd esialgu sellest protsentuaalselt väiksemgi 100bps 2.36%-le. „Ootame ja vaatame“ (?) huvilangus US riigivõlakirjade oksjonitel pärast Trumpi valimist võib olla üsna efektiivne uuele presidendile meeldetuletuseks, et US nende ostjaid kaubandussõjaga ähvardada pole mõistlik. Rahunev Trump ja tõusvad toormehinnad tähendaks tõenäoliselt mõne aja pärast endise huvi taastumist.

Pärast toimunud korrektsiooni ootan pigem võlakirjaturu rahunemist. Kui Trumpi valimislubadustest osagi realiseerub, võiksime 2017 siiski näha veelgi kõrgemaid US intressimäärasid (10y 2.5-3%).  Sellest veelgi kõrgemaks võiks intressid kergitada näiteks poliitikute otsene sekkumine keskpankade tegevusesse.

Kristjan Hänni

Kawe Kapital, Partner

«Tagasi
 

2005 © All Rights Reserved | Kawe Kapital | info@kawekapital.ee