Kawe Kapital
English Estonian

Ärileht: Hänni

K.Hänni vastused Ärilehe artiklis „Tulevik võib olla taevast langev tasuta raha“

Kristjan Hänni vastused 29.03.2016  avaldatud Ärilehe artiklis „Tulevik võib olla taevast langev tasuta raha“. Täisversioonis artikkel on tasuline.

1. Kas euroala ja maailma majanduse on olukord nii halb, et inflatsiooni tekitamiseks ja majanduse elavdamiseks tuleks loopida rahvast tasuta rahapakkidega?

KH: Esialgu mitte. Kuid alati on huvitav spekuleerida ka senisest erinevate lahenduste üle, mis võiksid kasutusele tulla siis, kui seni kasutatu enam tulemust ei anna. Kui on teada, et on olemas ka täiendavaid võimalusi inflatsiooni saavutamiseks siis juba see teadmine mõjutab inflatsiooniootusi.

2. Miks see teema on praegu aktuaalne?

KH: Teema on praegu aktuaalne, kuna 2% inflatsiooni juurde naasmine on võtnud oodatust kauem aega.

3. Kas rahakülv pankade vahenduseta võiks tuua kaasa tugevama majanduskasvu?

KH: Euroopas on pangalt olnud sunnitud regulatiivsete nõuete tõttu hoopis konservatiivsemaks muutuma. Negatiivsed intressid mõjuvad kommertspankadele maksuna ja seetõttu on kasvanud surve teenustasude tõstmisele. Pangad peavad mingit likviidsusportfelli ikka hoidma, ükskõik kui madalale intressitase ka ei läheks. Juba nüüd on muud kanalid raha jõudmiseks reaalmajandusse muutunud varasemast olulisemaks. ECB on otsustanud osta ka ettevõtete võlakirju, mistõttu võib suurettevõtetel olla mõistlikum pankadest oma finantseerimistes mööda minna. Riskantsemate ja väiksemate finantseerimiste puhul astuvad nende asemele P2P ja crowdfunding skeemid. Kas see toob kaasa tugevama majanduskasvu sõltub nüüd uueneva struktuuriga finantseerimisvõimaluste mahust ja kokkuvõtlikust riskivalmidusest.

4. Kas traditsioonilise rahapoliitika töökõlbmatus viib minema keskpankade sõltumatuse?

KH: Esmajärjekorras peaks see poliitikutele meelde tuletama, et ka neil on oma osa majanduses toimuvast ja rohkem peaks kasutama fiskaalmeetmeid.

5. Mis võiks juhtuda finantsvarade hindadega, kui kopteriraha jõuaks massidesse?

KH: Seniste QE programmide kriitika on olnud osalt suunatud sellele, et see mõjutab pigem finantsvarade hindu ja seetõttu võidavad sellest eelkõige need, kellel need juhtuvad olemas olema. Kuna sellest ei ole täielikult piisanud inflatsiooni taastekkimiseks, siis otsitakse ideid, mis võiksid otsesemalt inflatsiooni taaskäivitada. Kuna eesmärk ei ole finantsvarade hindade upitamine, siis ei ole selle eeldamine "kopteriraha" või "vaeste QE" rakendamisel ühene. Ühekordse rakendamise korral oleks mõju vast sarnane tulumaksutagastusega, mis tavaliselt lihtsalt ära tarbitakse ja vaid väga väikeses osas varaturgudele jõuab. Ma ei ole kindel, et selline ühekordne operatsioon väga inflatsiooniootusi üldse mõjutaks ja seetõttu peaks tõenäoliselt see rakenduma pikemaajaliselt. Pisut rohkem vaba raha ja taastuvad inflatsiooniootused oleksid varaturgudele pikapeale kindlasti positiivsed. Kuid kui see kraan juba lahti keeratud, siis pole selge, kas seda saaks ka kunagi kinni keerata. Nii et kokkuvõttes minult sellele ideele "pass" ja vaataks midagi muud. Näiteks nominaalse majanduskasvu eesmärgi seadmine seniste asemel keskpankadele tundub huvitavam. On ka muidugi võimalus, et piisab olemasolevatest instrumentidest. Näiteks USA-s on pärast esimese kvartali deflatsioonihirme jälle asutud prognoosima inflatsiooni kiirenimist, rohkem intressitõuse föderaalreservi poolt ja õhus on võimalus, et erakorralistest meetmetest on võimalik edukalt väljuda tavapärasema intressikeskonna poole.

 

 

«Tagasi
 

2005 © All Rights Reserved | Kawe Kapital | info@kawekapital.ee