Ameerika Föderaalreservi poolt majanduse turgutamiseks ette võetud 0,25% intresside vähendamine võib olla alles algus Ameerika intressimäärade alandamise teel. Järgneva aasta jooksul prognoositakse samm-sammult liikumist allapoole terve protsendi ulatuses.
Intressimäära langetamine mõjub kiiresti erinevatele laenajatele. Föderaalreservi sammu tulemusena odavneb pankadevaheliste üleöölaenude hind, sestap alaneb ka prime rate (s.o. pangalaenude intressi baasmäär). Otseselt selle määraga seotud paljude laenutoodete hinnad (tarbimiskrediit, krediitkaardi kasutamine, majalaenud, ettevõtetele antud muutuva intressimääraga laenud) langevad. Kallinevad Ameerika võlakirjad, mille tõttu loodetakse rahvusvaheliste investorite huvi suurenemist teiste turgude võlakirjade vastu, pidades eriti silmas järgmiseks kriisikoldeks kardetavat Brasiiliat. Dollari loodetav odavnemine aitaks võidelda kasvava kaubandusdefitsiidiga Ameerikas.
Ameerika Ühendriikide, kui maailma suurima lõpptarbija, föderaalreserv käitub antud olukorras mõneti maailma keskpangana. “Viimase instantsi laenaja” Rahvusvahelise Valuutafondi kotisopid on järjestikuste kriiside tõttu Aasias ja Venemaal tühjapoolsed, abiprogrammidest hoolimata paisunud kriisid on teinud uued rahaeraldised sellesse küsitavaks. Sellist kaalu, millega tasakaalustada närvilist õhkkonda maailma finantsturgudel, pole kellelgi peale Föderaalreservi. Ameerika enda majandus ei näita (veel?) selgeid nõrkuse märke: inflatsioon on madal, tööpuudus ajaloo väikseim ja tarbijate usaldus hoolimata viimaste kuude langusest endiselt kõrge. Seega peab Föderaalreserv oma sammuga silmas pigem rahvusvahelist mõõdet ja selle võimaliku kriisi negatiivse mõju vähendamist Ameerikale lähiaastatel.
Maailma mastaabis oleks majanduskasvu toetav Euroopa suurriikide keskpankade kordineeritud intressimäärade alandamine (Jaapanis pole paraku praktiliselt enam midagi kärpida!). Selle teeb raskeks euro tulekuks ettevalmistav intressimäärade ühtlustamine, mille tõttu Euroopa suuremat majandusliku kaalu omavatel riikidel (mida hinnatakse paljude tundemärkide järgi olevat kasvutsükli alguses) on seda hetkel raske teha.
Globaalse finantskriisi asemel, millest jutlustajad on ka Eestis templimees Simsoni näol esindaja leidnud, võib esile manada ka rahulikuma võimalike sündmuste prognoosi. Kui Ameerika üks suurimaid kaubanduspartnereid Brasiilia tõesti suurde kriisi sukeldub ja jänkidel ei õnnestu sinna enam midagi eksportida, vähendab see Ameerika kogutoodangut vaid 1% võrra. Hoopi eksportivatele sektoritele kompenseerib vajadusel intressitaseme jätkuvast langetamisest tulenev tarbimise kasv ja majanduses tervikuna ei pruugi langus ilmneda.
Lõpetuseks. Aina langevatest (tooraine)hindadest peab ju keegi lõpuks ka midagi tänu vähenenud kuludele ka võitma. Hetkel näeme Eestis naftatransiidi kiiret kasvu ja toiduainete hindade mõningast langust tulenevalt Vene majanduskriisist ja rubla kukkumisest. Ka globaalselt on valdkondi, kus praegu on “parim aeg banaanikala püügiks”. Kuivõrd on praegu näiteks odavam oma tegevust uutele ja keskmiselt kiiremalt kasvava jõukusega turgudele laiendada?
Kristjan Hänni(Likvideerija)