Pangad teenivad põhiliselt sellelt, et kliendi raha seisab üsna kindlalt nende “käpa all”. Aeg-ajalt seda liigutatakse ja makstakse teenustasusid, kuid üldiselt on eraisik piisavalt pigem rahu, kui oma raha armastav ja lepib oma säästudele makstavate intressidega. Säästma peab, tiksub kõigil meeles hiljutisest börsikrahhist õppinuna.
Õigupoolest pole pangad suutnud kasvava rahamassiga veel oma tegevuses sammu pidada ja laenamise kasv järgneb hoiuste kasvule teatud viitajaga. Kuna aktivaid pole õnnestunud enam nii hästi tööle panna, pole võimalik ka passivatele (deposiidid) palju maksta ja eraisikud kannatavad selle tulemusena. Otseselt vinguma pole veel hakatud, sest eraisik on pikatoimeline ja kannatab nööki ilma sellest arugi saamata.
Pangakeskne Eesti majandus on vastand börsikesksele. Seega pole pankade jaoks otseselt kohalikku börsi ja väärtpaberiturgu ilmtingimata vaja, kuna enda omakapitali saab laiendada välisturgudel ja kohalikele ettevõtetele tahaksid nad oma rahahunniku otsas olles pigem ise laenu anda, kui lasta erainvestoritel ettevõtete võlapabereid või aktsiaid osta. Seega on pangad üsna leigelt toetanud ka ideed, et eraisikud võiksid säästa läbi investeerimise. Rohkem on kord käest ära Ühispangas, kus on säilinud teatud-tuntud aktsiaturu toetusgrupp, kes aeg-ajalt tulevad rahvale välja ideega põhiliselt miinusmärki näitavale Tallinna Väärtpaberibörsile investeerida. Ja samas ei soovitata reeglina investeerida muudel turgudel. Seda olukorras, kus meile lähimal reaalselt tegutseval börsil on Nokia aktsia hind selle aasta algusest kahekordistunud! Mõistagi, suuremaid komisjonitasusid saab teenida siis, kui klient nende vahendusel kohalikul turul üritab raha teenida.
Kahandatud ja juba täis ostetud limiidid ei luba täie rauaga enam panga nimel turul kaasa mängida ja seda ülespoole upitada, jääb üle vaid loota “turg ära rääkida”, tahaks kohe kiuslikult küsida. Kõigil neil, kes julgevad turu tõusu suhtes kahtlusi avaldada, tuleb suu kiiresti kinni toppida ning ajakirjanduses peaks Eesti aktsiatesse investeerimisest rääkima vaid helluse ja armastusega on Ühispangas küllalt levinud seisukohad. Ja need äraneetud “T+3 spekulandid”! Ameerikas teevad võidukäiku “pikendatud kauplemistunnid”, mis võimaldavad erainvestoritel pärast väsitavat tööpäeva veel mõned tunnid oma aktsiaportfelliga interneti vahendusel kaubelda. See kõik ei ole loodud pikaajalist (see kategooria hakkab varsti välja surema!) investorit silmas pidades, vaid just nimelt pidevat spekuleerijat silmas pidades. T+3 rules ja seda järjest enam!
“Bullish turg sünnib pessimismiga, kasvab skeptitsismiga, küpseb optimismiga ja sureb eufooriaga” ütles Sir John Templeton. See, kui Preatoni või Lõhmus (ise juba pikad, mis?) jms on optimistlikud kohalike aktsiate väärtuse tõusu suhtes, alles hakkab pessimistlikku hoiakut murendama. Sentimendi muutus võib samas olla kiirem, kui keegi suudab ette kujutada.
Kristjan Hänni
Kawe Kapital