Sellist uimast liikumist, nagu on viimastel paaril kuul näidanud Eesti aktsiaturg, oli kohati näha ka eelmise kahe aasta suvedel. Turgu tõstvad faktorid (majanduskasvu algus, aasta 2000 muretu saabumine, madalale langenud intressid) tegid oma töö ära alates eelmise aasta novembrist ja nagu kombeks tõusid aktsiate hinnad kevadeks esimese hooga juba üsna lähedale oma fundamentaalselt põhjendatud tasemetele. Turult võttis hoo Nasdaq-i kukkumine märtsi lõpus – aprilli alguses, mis arenevad turud taas tähelepanu alt välja viis. Suur tehnoloogiasektori osakaal Soome ja Rootsi aktsiaindeksites mõjutas Nasdaq-i kukkudes meist põhjapoolsete investorite optimistlikku maailmavaadet ja kahandas soovi raha oma koduturust kaugemale viia. Kui omad aktsiad tundusid/tunduvad äsja saavutatud kõrgtasemetega võrreldes odavad, oli üsna loomulik eksootiliste Baltimaade aktsiate jäämine sügavamale tahaplaanile võrreldes jaanuaris-veebruaris tekkinud kerge huviga.
Jutt “suur tõus algab sügisel” liigub taas mööda Eestit ringi ja see arvamus paistab järjest enam silma ka optsioonistatistikat vaadates. Järjest enam investorite raha on investeeritud (põhiliselt Hansapanga) ostuoptsioonidesse mille täitmisajad on sügisel (43.7% lõppevad novembris). Mingil määral on optsioonid jällegi turgu takistav tegur, kuid optsioonide alusvara maht ei ole ka nii suur, et turg ei suudaks seda alla neelata. Suurim müüja turul on sügisel ilmselt EBRD, kelle 9,7% osalus Hansapangas müüakse tõenäoliselt maha rahvusvahelistele suurinvestoritele korraldatava pakkumisena.
Tuletaks siinkohal meelde Hansapanga üldkoosoleku otsust anda nõukogule volitused emiteerida kuni 1 560 000 aktsiat töötajate optsiooniprogrammi raames (267 000 aktsiat tähtaajaga 1. veebruar 2001, 650 000 aktsiat tähtaajaga 2-17.aprill 2001 ja 650 000 aktsiat tähtajaga 2-17. aprill 2002). Seega on Hansapanga tippjuhtkonnas töötavad 65 inimest motiveeritud aktsia hinna liikumise kaudu (positiivne ka teistele aktsionäridele). Aktsia hind ei kerki mõistagi üleöö, vaid peaks neile soodsas suunas liikumist alustama juba varem.
Teise kvartali tulemuste põhjal võib eeldada, et Hansapanga juhtkonna seatud eesmärgid on vähemalt lähema aasta jooksul realistlikud. Hoiuste kasv võimaldab kasvavat laenude andmist ja see on positiivne järgmiste kvartalite kasumile. Kolmandas kvartalis jõutakse suure tõenäosusega lõpuks kokkuleppele Marcel Vicmanniga ja see investoreid seni murelikuks teinud vaidlus toob ka Hansapangale midagi tagasi. Sellest summast veelgi enam mõjub aktsia hinnale positiivselt kohtuvaidlustest tulenenud määramatuse kadumine.
On tõmmatud huvitavaid paralleele praeguse olukorra ja arenevate turgude käitumisega aastal 1987, kui Nasdaq crash oktoobris tõmbas arenevate turgude aktsiate hindu kõvasti allapoole. Kuna need turud olid siis pigem oma kasvutsükli alguses, polnud hinnalangus põhjendatud ning kolme aasta jooksul, mis lõppesid 31.detsembril 1989, ületas arenevate turgude aktsiahindade tõus arenenud turgude oma 108% võrra! Praegust olukorda Eestis võib paljude olulisemate näitajate poolest selle olukorraga võrrelda. Kuna mina hindan USA aktsiaid endiselt pigem kalliteks, võivad sealsed kukkumised mõju avaldada ka Eestile. Siinsete aktsiate tõusupotentsiaal ületab võimalikku hinnalangust juba mitmeid kordi ja seega on analüütikute ostusoovitused enamikule Eesti aktsiatele põhjendatud.
Kristjan Hänni
Portfellihaldur