Kui U-Plaza küsis minu kommentaari investeerimisfondide teemal, nõustusin ma pikemalt kaalumata. Mul pole midagi selle vastu, et visata pilk peale investeerimisfondide maastikule ja seal toimuvat endalegi jälle selgitada.
Kas ma ise olen investeerinud fondidesse?
Pärast Hoiupanga Fondide juhtimise kuulsusetut lõppu on mul ainult üks kord tulnud mõttesse oma raha investeerimisfondidesse (üks USA biotehnoloogia fond) investeerida. Minu viimane investeering investeerimisfondi oli Hoiupanga Rahaturufond ja kõnekäänd “omad vitsad peksavad” kehtib seal kaotatud kümnendiku investeeringust kohta väga hästi. Samas meie Venemaa fondis sain ma omal ajal kenakese kasumi. Ülisuure tõenäosusega investeerin ma edaspidi oma raha ise, kuid see on ka minu portfellihalduri ametinime arvestades üsna loomulik. Pigem teen oma vead ise, kui lasen seda kellelgi teisel teha, võiks olla loo mürgine moraal! Aga tegelikult on enamiku investorite jaoks fondid ikkagi õigemad rahapaigutuseks, kui senine Eestis praktiseeritav raha hoidmine deposiidis või veel hullemal juhul madratsi all. Loodan, et järgnevas suudan seda ka põhjendada.
Kui palju võiks olla Eestis investoreid?
Eestis on hetkel olemas potentsiaalselt ca 20.000 investorit, kelle kontojääk ja sissetulekud on piisavad investeerimiseks aktsiatesse. Tegelik aktiivsete investorite number võib olla paari tuhande ringis. 1998. aasta on veel liiga selgelt meeles ja sellele eelnenud positiivne kogemus jäi Eesti investeerimiskultuuri tekkimiseks liiga lühikeseks. Raha pannakse pigem aastaks deposiiti ja ollakse rahul 5.35-5.50% intressiga. Sellel aastal on inflatsioon Eestis tõenäoliselt ca 5%. Seega saab säästja oma deponeeritud raha eest aasta pärast vaid 0.3-0.5% ulatuses rohkem tarbida. Selle taustal on isegi üllatav, et Eestis on tarbimine vaid 20% kasvanud ja säästmine ikka veel nii kiiresti kosub! Säästma peab, tiksub kõigil peas. Kuid jõukuse säilitamisele lisaks peaks majanduslikult mõtlev perekond mõtlema pere jõukuse suurenemisele aja jooksul tänu kogutud säästudelt saadavale tulule, mida inflatsioon ära ei söö.
Fodihaldur = luuser?
USA statistika põhjal jääb seal ca 70% fondihaldurite tootlus alla S&P Indeksile, mis tõusis aastaga ca 19,5%. Selline statistika on üsna hästi laiendatav enamikule maailma turgudele. See tähendab seda, et ostes lihtlabast aktsiaindeksi liikumist kopeerivat instrumenti (ka näiteks fondi) on suur tõenäosus lüüa enamikku maailma fondihaldureid, kes palehigis püüavad oma tegevusega investorile head tootlust saavutada. Kui aga vaadata, millise tulemuseni jõuavad need, kes oma äranägemisel kodust või vargsi bossi silma alla jäämist vältides töölt interneti kaudu aktsiatega kauplevad ei tundugi fondihaldurite tulemused enam nii mannetud. Nimelt on 95% selliste investorite allajäämine indeksitele veelgi suurem, tootes eelmisel aastal neile keskmiselt vaid 5% tulu. Seega ei suutnud ka keskmine investor endale tõusva turu korral kahjumit toota, vaid võis aasta lõpuks “edukat” investeerimist nentida. Tõeline luuser on aga just see, kes raiskas oma aega tegevusele, milles ta ei ole professionaal, kärpides oma aega perele ja kahandades oma edu valdkondades, kus ta tegelikult on tugevam.
Kes võidab, kui deponeerite raha panka?
TALSE indeks kerkis eelmisel aastal 38,3% ja selle aasta algusega võrreldes oleme tänaseks tõusnud veel 16,4%. Keskmise Eesti investori positsioon koduturul on reeglina olnud Hansapanga aktsia. Eelmise aasta algusest on Hansapanga aktsia hind kasvanud 50,25 kroonilt 135 kroonini e. 168%. Kas pole piisavalt suur erinevus selle aja jooksul samas pangas deposiidis teenitud 10%-ga? Ah et nad ütlesid, et deposiilt makstav intress on maksuvaba ja seetõttu on deposiit soodsam!? Võrrelge veelkord neid kahte numbrit ja järeldage ise, kelle jaoks, teie või pank, see deposiit ikkagi soodsam oli.
Eesti fondid?
Tõenäoliselt alustab väikeinvestor investeerimisvõimalustega tutvumist Äripäeva lappamisega.. Lehekülg maailma börsid/investeerimine ja selle alumine nurk sai seetõttu minu 100% tähelepanu osaliseks. Esimene pilgu põhjal jäi mulje, et tabelis on ilmselt trükivigu, kuna tabeli keskosas laiutas tootluste osas vaid hajus kärbsemust, mille read lõppesid üüratute numbritega, mis koosnesid põhiliselt nullidest. No Merita võib endale tõesti sellist üleolevat suhtumist lubada ja jätta niivõrd tähtsusetu fondide müügipiirkonna ostjad informeerimata sellest, millist tootlust nad õigupoolest pakuvad ja ka fondi täpse mahu puhul – “mis see Sinu asi on, väike Eesti sõber!?”.
2.Intressifondid
Need, kellel on piisavalt ettenägelikkust oma rahalise seisukorra suhtes vähemalt paari järgneva kuu ulatuses, võivad vabalt raha paigutada intressifondidesse, millede tootlus ületab rahaturufondide oma 0.5-1% võrra. Risk on madal, tootluse kohta tuleb nentida sedasama.
Kristjan Hänni
portfellihaldur