Aktsia- ja segafondid
Pean kohe ausalt ära ütlema, et see osa Eesti fonditurust on mulle kõige huvipakkuvam ja seetõttu peatun kõigil suurematel fondihalduritel pikemalt. Selgelt kõige suurem placing power Eestis on Hansapangal, mistõttu võiksid nad soovi korral klientidel müüa mida iganes (OK, index_net’i võlakiri oli õnneks erand!), kui nad selle tõsiselt ette võtaksid.
Hansa AM
Vähemalt aktsia või balansseeritud fondide müüki ei ole tõsiselt ette võetud, mida võib järeldada vaadates nende Balti ja Vene Kasvufondi pigem kõhetuid mahtusid. Muidugi peaks vähemalt teoreetiliselt Hansapanga poolt pakutav vastama elementaarsetele kvaliteedinõuetele, et Hansapangal poleks piinlik omi tooteid koos Flemings?i fondidega (leiab käsitlemist edaspidi) pakkuda. Balti Kasvufondi portfell vastab enam-vähem minu “Baltikumi maitsele”. Easy money Uni-, Vilniaus ja Ühispanga hiljutisest hinnatõusust aitas ka tootlust veidike parandada. Aga Mihkel, miks see Amserv seal ikkagi vajalik on? Ma tean, et selle eest saab Sinu väitel kunagi “kindlalt üle nominaali kätte”, aga tegelikult on see ebalikviidne investeering sellise tasemega portfellis kasvõi fondi turustamise seisukohalt väär. See on üks massiprodukt, mis ei tohi väikeinvestori jaoks selliseid “aga kust ma tean, mis see asi väärt on?”-sid sisaldada. Portfelli seis, mille ma 28.08. seisuga upaza.ee alt leidsin, näitab 12,2% rahas olemist, mida ma ei oska kuidagi tõusva turu korral põhjendada.
Venemaa Kasvufondiga on Vadimil lihtsam, kuna Eesti investorid investeerivad oma raha Venemaale vaid kõrgeid tootluse numbreid vaadates ja seega võiks kasvõi terve portfell olla mingeid Amservi taolisi ebalikviidseid stokke täis ostetud. Õnneks ei ole Vadim seda võimalust päris 100% kasutanud ja suuresti õli- ja gaasifirmades (igati mõistlik praegust hinnatõusu arvestades) olev osa fondist suudab päris korralikku tootlust genereerida. Siiski on RTS-i indeks aastaga tõusnud 131% ja fond vaid 81%, nii et mingil määral võiks ballasti vähendada. 14,6% rahas? No äkki läheb kuskil vaja…
EÜP AM
Ühispanga Kasvufondi suurim investeering on Hansatee aktsia. Ka kogu ülejäänud portfelli fookus on minu jaoks kahjuks arusaamatu. Fondi väike maht näitab, et ega neid arusaajaid eriti palju polegi.
Äripäeva Indeksi Fond on Eestis ainuke võimalus investeerida nii, et keegi peale Äripäeva toimetajate (kes aeg-ajalt seda indeksit vajaduse ja oma maitse järgi mudivad) ei saa teie kasumit/kahjumit mõjutada.
EFM Optiva Asset Management
Nende kasvufond on tõeline näide sellest, kuidas isamaalised aated ja euroopalik investeerimismaastik on omavahel kokku sobitatud. Kas prooviksite kama korralike Euroopast eksporditud juurviljadega ja pastaga? Mina eelistaksin neid lahus hoida. Kui juba investeerida globaalselt, pole head põhjendust ebaproportsionaalselt suure Eesti/Baltikumi osakaalu hoidmisele.
Trigon Funds
Minu jaoks oli veidi üllatav, et Trigoni nõustatud ja tegelikult Sampo Fund Management’i poolt hallatav (Äripäev on eksitavalt märkinud halduriks Trigon Funds) Hansa Investment Fund’i (HIF) pikemad tootluse numbrid pole omas Baltikumile suunatud fondide klassis kõrgeimad. 3 kuu korralikud tootluse numbrid aga näitavad päris hästi, et nii HIF, kui ka Kapitali Kasvufond (KK) on mõõnast üle saamas ja neile, kes soovivad fondide vahendusel investeerida Baltikumi näiteks Skandinaaviast, võib HIF-i pidada üheks mõistlikumaks variandiks. Kuna Soomes registreeritud HIF-il pole kaelas sama rangeid paigutuste piiranguid, mis sunnivad Eestis registreeritud fonde kohati diversifitseerima vaid nõuete täitmiseks, mitte aga portfelli kvaliteedist lähtuvalt, peaks minu hinnangul just HIF tõusva turu korral teistest paremat tootlust näitama. Kui Võru Juustu ja FKSM välja arvata, saab portfelli pidada läbipaistvaks ja minu hinnangul hästi fokusseerituks. Eestis registreeritud KK portfell peab vastama siin kehtivatele piirangutele aga on nendes raamides minu maitse järgi vastuvõetavalt investeeritud.
No vaatame aasta pärast, kes kellele ära tegi. Minu favoriidid Baltikumi suunalistest fondidest on praegu kindlalt HIF ja KK. Balti Kasvufondi staatus balansseeritud kasvu fondina ja võlakirjaportfell ei võimalda paremagi tahtmise korral tõusva aktsiaturu tingimustes nende fondide tootlustega konkureerida. Raha reklaami eest palun kanda arvele…
Eestis müüdavad välisfondid
Järgneb….