Eelmisel aastal võis USA’s täheldada tarbijausaldusindeksi ja NASDAQ liikumise tugevat seost – NASDAQ kukkumine vähendas inimeste jõukust ja kindlustunnnet tulevaste perioodide tarbimise suhtes. Peame meeles pidama, et ameeriklaste puhul erilisest säästmiskalduvusest rääkida ei saa. Pigem on laenude lihtne kättesaadavus ja pikaajaline majanduskasv muutnud tavaliselt tulevaste perioodide tarbimise näiliselt kättesaadavaks ja isegi normiks.
Halvimad laenud annavad pangad välja just parimail aegadel ja mitmed järgnevad aastad tuleb siis seda suppi helpida. Pole midagi üllatavat ONE või BAC järsult suurenenud provisjonidel – see on tee, mida USA pangad peavad mõnda aega käima. Kui neid provisjone ei tuleks, võiksime rääkida USA’st, kui 90-ndate alguse Jaapani koopiast, kus senini pole võimalik pankade bilansist suurt midagi välja lugeda tegeliku finantsseisu kohta.
Endiselt “kuum” USA kinnisvaraturg meenutab väga 90-ndate alguse Jaapanit, kui aktsiaturg oli juba kukkunud, kuid kinnisvaraturg reageeris sellele mitmekuulise viitajaga. Ka siin on mulli lõhkemine pea paratamatu, tõenäolisem on, et sarnaselt seni peamiselt NASDAQ’l toimunud korrektsioonidele leiab sealgi auru väljalaskmine aset “rulluva korrektsioonina”, mitte aga üleüldise müügipaanikana.
Proovikivi “kas USA=Jaapan” on osalt ka MSFT kohtuasi, kus pärast Bush’i võitu on vähemalt esimesel pilgul kahjuks toimunud tuntav MSFT’i soosiv pööre. Iseenesest loeksin USA jaoks negatiivseks just selle, kui valitsus asub selgelt ettevõtte poolele versus senise pigem tarbija positsioonile asumisega.
Kuhu ja kuidas investeerida praeguses üsna ebastabiilses olukorras? Pikaajalise investeerimise mantrat kordajatel on õigus – paljud aktsiad muutuvad sellistes olukordades odavamaks, kui keegi seda varem loota julges ja langusepiinad saavad kord kuhjaga tasutud. Ometi ei annaks ma praegu mitte ühegi USA aktsiaturu sektori või indeksi suhtes ostusoovitust – ebanormaalne indeksite suhteline parem tootlus versus aktiivse portfellihaldusega on tõenäoliselt muutumas ajalooks ja suurt tähtsust omab jällegi konkreetsete aktsiate valik. Soovitan igale globaalse suunitlusega (ja isegi Baltikumi telekome sisaldavate) portfellide omanikele mõelda n.ö. kindlustuspoliisidele put-positsioonide vormis näiteks QQQ’le (NASDQ 100 träkker) 5% ulatuses portfellist. Kui asjad TMT’s lähevad hullemaks, saab suure tõenäosusega sellest positsioonist hea valuvaigistaja, kui aga TMT peaks juhtumisi rallima – kas teil on kahju sellest, kui olete teinud kindlustuspoliisi oma majale ja see polegi maha põlenud?
Kristjan Hänni