« Tagasi

Kullakommentaar


Juba paarkümmend aastat võis turuülevaates kulla kohta leiduda midagi sellist: “traditsiooniliselt odavnes esmaspäeval kuld. Seda huvitavat fenomeni võib tavaliselt täheldada ka kolmapäeviti, reedeti, teisipäeviti ja neljapäeviti.” Sellesse paarikümnesse aastasse mahub muidugi ka meeletuid sööste ülespoole, mis on tavaliselt seondunud kellegi tõsise apsakaga tuletisinstrumentide turul (näiteks on keegi pidevat langust prognoosides liiga julgelt lühikeseks läinud ja see karistatakse teiste turuosaliste poolt ära e. shortsqueese) või aeg-ajalt tekkinud kartustega inflatsiooni kiirenemisele. Traditsiooniliselt on peetud kulda heaks säästuobjektiks just suurema inflatsiooni korral, kus rahas oma säästude hoidmine tähendab oma jõukuse aeglast sulamist.

Viimasel ajal on kullasõpradel Lõuna-Aafrikas ja mujal jälle tärganud lootus asjade liikumisest neile meeldivas suunas. Alates aprilli algusest on kulla hind vaikselt ülespoole liikunud ja see tekitab vähemalt huvi kulla, kui investeerimisobjekti, kui mitte säästmisobjekti suhtes. Kulla hinda on mõjutanud positiivselt USA rahapakkumise kasv, mis ühelt poolt lihtsalt julgustab laiemat investeerimist erinevatesse valdkondadesse ja tarbimist ning teisalt tekib vähemalt teoreetiliselt jällegi kartus inflatsiooni kiirenemiseks. Kullal on ajalooliselt päris hästi läinud ka majandusliku ebakindluse aastatail ja seda kartust on praegu maailmas küllaga.

Kulla tähtsus reservides versus USD või EUR on viimastel aastakümnetel vähenenud ja keskpangad on olnud pikka aega oma suuri kullavarusid turule müümas. See on loonud olukorra, kus füüsilist kulda ei ole enam mõtet paljudes kohtades kaevandada, sest kulla hind maailmaturul on langenud tootmise jaoks liiga madalale. Kuna reaalne nõudlus kulla järele on tootmisest suurem, siis keskpankade pideva müügisurveta (ja nende pideva kulla laenamiseta lühikese positsiooni võtjatele) oleks kulla hind kindlasti oluliselt kõrgemal.

Paljude kullaanalüütikute hinnangul on suur osa sellest pikaajalisest hinnalangusest manipulatsiooni tulemus, mille eesmärgiks on näiteks USD (kui enimkasutatava reservi) nõudluse ja hinna tõstmine kullanõudluse vähenemise arvel. Peaksin seda siiski pigem loomulikuks pakkumise ja nõudluse vahekorra muutuseks, mis ilmtingimata ei pea tähendama kuskil peetavat kurja vandenõud süütute kaevanduseomanike vastu, vaid valikuid erinevate reservihoidmise võimaluste hulgas parema võimaliku tootluse suunas. Dollar on USA Föderaalreservi lahke intressilõikamise abil maailma uputamas ja dollaris investeerimise tootlus langemas. See võib keskpankadele anda veidi rohkem argumente kulla hoidmiseks ja nende müügisurve leevenduks. Samaaegne shortsqueese on asjade igati loomulik kulg ja lühiajaliselt võib see tõenäoliselt tähendada veelgi kõrgemat kulla hinda.

Investeerimisportfelli osana seega võib kulda pidada mõeldavaks alternatiiviks commodity 5-10% alajaotuses. Pikaajaliseks säästmiseks samas ei julge ma soovitust anda, kuna teoreetiliselt on keskpankadel ja teistel investoritel võimalik oma valikuid teha ka muudes suundades ja kulla asemele võivad edaspidi reservina kõne alla tulla praegu veel vähem kasutatavad alternatiivid, näiteks aktsiad, mets, nafta, kinnisvara jms.