Poliitliline dimensioon
Jaanuaris toimunud USA Föderaareservi juhi vahetus on ajalooliselt tihti tähendanud närvilisust „kriisis testimata” juhi suhtes (probleem, mis siis iseenesest selle närvilisuse pinnalt hoobilt saab ka mõne minikriisiga lahendatud) ja raputusi finantsturgudel. Bernanke poolt tehtud vääratus ja föderaalreservi „tegeliku sõnumi” turgudele kohale toimetamiseks populaarse CNBC uudisteankru Maria Bartiromo kasutamine on sellesse ametisse sobivuses kahtlustamiseks juba piisav apsakas. Lahtised on suuremad muutused seoses eesseisvate (suvest kuni novembrini) vahevalimistega, kus sarnaselt UK-ga on õhus võimuvahetuse võimalus USA Kongressis. Hetkel on Gallup Poll kohaselt Bushi tegevuse heaksiidureiting vaid 34%. Neil harvadel kordadel, kus see näitaja on olnud alla 35% on DJ indeks keskmiselt langenud annualiseeritud 6%, palju pole sellisest langusest puudu juba ka praegu. Usalduskriis liidrite suhtes ei ole hea ka nende poolt juhitava riigi valuuta suhtes. Aga usutavasti tehakse valimiste eel ja ajal kõvasti tööd vabariiklaste ja Bushi reitingu parandamiseks ja ka föderaareservi juht saab avalikkusega pisut laiema klapi, kui vaid Tête-à-Tet vormis. Nii et mine tea, ehk on siis mõneks ajaks võimalik dollarile ka pisut tugevnemist näha. Aga kui valimiste tulemusena saavad ohjad USA Kongressis demokraatidele, võetaks tõenäoliselt ette nii maksuseaduste muutmine kui ka ähvardaks kardetavasti alati turgudele ebamugava presidendi tagasikutsumisprotseduuriga. See vaevalt dollarile positiivset mõju avaldab.
Majanduslik dimensioon
Suhteliselt paranev teiste valuutade tootlus kahandab praegu dollari atraktiivsust investorite silmis. Kõige selgemalt on intresside tõusutsükli võimalikust lõpust räägitud USA-s, Jaapanis pole intresside tõstmisega veel algustki tehtud ja ECB-lt oodatakse veel mitmeid intressitõstmisi. Kuid USA-ga võrreldavate tõusu nägemist ma samas ei usu, siis saabuks intressitõusule pisut tundlikuma (palju suurema osakaaluga varieeruva määraga laene, kui USA-s, niigi madalam majanduskasv) Euroopa majanduses tõeline soojussurm. Vaikselt globaalselt kokku korjatav likviidsus on juba põhjustanud väikest viisi verelaskmist valuutades, mis on olnud carry-trade[1] pikaks komponendiks. Selle tegevuse loogiline jätk varem või hiljem – ülim varade hinnamull ja sellest õhu väljalaskmine – on minu silmis USA, eriti sealne kinnisvara.
Rekordiline kaubandusdefitsiit ja üüratu eelarvedefitsiit, mille finantseerimine vajab väliskapitalile atraktiivse intressi pakkumist ja jonnakalt püsiv inflatsioon võivad aga tähendada turu praegustest ootustest kõrgemaid USA intresse (positiivne mõju dollarile) juba sellel aastal. Liigkiire intresside tõstmine suurendaks samas majandussurutise tõenäosust 2007 aastal. Globaliseerumisega tugevalt resonantsi viidud teiste riikide majandused kardetavasti järgneksid sellele mõjule, nii et kokkuvõttes sellest mingit olulist kindlasuunalist mõju USD-le ma prognoosida ei tihkaks.
Turgudel ja G7 viimase koosolekul on/oli üsna konsensuslik ootus, et maailmakaubanduse praegune vildakas seis pole jätkusuutlik. Dollar peaks nõrgenema ja Aasia riikide valuutad selle suhtes tugevnema selle parandamisele kaasa aitamiseks. Võlgu elav USA tarbija ostab kaugelt rohkem Aasia importkaupu, kui USA suudab neile eksportida.
Aga kõik, mis on ootuspärane, on tavaliselt juba hindadesse sisse arvestatud. Seega: dollar peaks olema juba kukkunud! Ja (üllatus-üllatus) nii mingis plaanis ongi. Euro maksis 2001 aastal 0,85 USD ja praegu 1,28 USD (Ameerika autod tunduvad kuidagi odavad, olete märganud?). Dollar pole märkimisväärselt alla tulnud aga Aasia riikide valuutade suhtes ja praegu ongi peamine nurin sinna suunatud.
Dollari suurema languse teel nende valuutade suhtes seisavad peamiselt Aasia keskpangad, kelle jaoks odavnev dollar komplitseeriks konkurentsiolukorda nende eksportööride jaoks. USA on läbi lillede neile korduvalt vihjanud, et „meie valuuta on teie probleem”, nügides sealgi lahti ust nende valuutade tugevnemiseks USD suhtes. Negatiivse säästumääraga ja võlgades USA tarbija jaoks peaks samuti dollari nõrgenemine praegu vastuvõetavam, kui selle tugevnemine.
Oma senise praktika kaheldavast jätkusuutlikkusest annavad Aasia keskpangad endale praegu kindlasti selgelt aru ja hoidudes küll dollari lausmüügist on võtnud pikaajalise suuna dollaris nomineeritud väärtpaberite osakaalu vähendamisele ja näiteks europaberite osakaalu tõstmisele. See pluss teistega võrreldes enam süüdivana tunduva poliitikaga Euroopa Keskpank muudavad EUR-i minu silmis praegu üsna heaks varade hoidmise valuutaks.
Prognoos
Ma ei ole kaugeltki enesest nii heal arvamusel, et julgeksin üleüldse pidada oma prognoosi dollari liikumisest mingi ajaperioodi lõikes kasutuskõlbulikuks, aga ma üritan (eksimine on inimlik!). EUR ja enam jeeni suhtes aeglaselt nõrgenev dollar tundub olevat pikaajaliselt parim stsenaarium et kaasa aidata kaldus maailmamajanduse „õigeks” keeramiseks. Investorina kardan ma praegugi USD nõrgenemist, mistõttu USA-s aktsiapositsioone (pigem siis USD võimalikust nõrgenemisest võitvaid eksportööre) hoides dollaririski kinni paneks. Samas ei saa jätta märkimata, et „tehnikute”[2] silmis on dollar EUR suhtes hetkel kahtlaselt head&shoulders formatsiooni joonistamise moodi, mis võiks tähendada lähiajal hoopis dollari tugevnemist. Seda suunda toetaks lähikuudel näiteks Bushi reitingu paranemine praeguselt väga madalalt tasemelt ja pärast käimasoleva korrektsiooni lõppu tõenäoline mõningane S&P taastumine. Kuni siis jälle mõne kuu pärast villavabrik ikkagi teistpidi käima pannakse – märkimisväärne osa maailma tärkavast majandusest on veel noteerimata ja suuremahulised IPO-d Hiinas, Indias ja Venemaal seovad tulevikus kapitali, mis osaliselt kuskilt peab selleks ka vabanema. Praegu enam vähem talutavalt hinnatud S&P indeks ei tundu enam seda olevat juhul, kui aeglustuv majanduskasv teisel poolaastal enam ettevõtete EPS kasvu ei genereeri. Ja hoolimata vabariiklaste ponnistustest võivad avaliku arvamuse uuringud hakata neile valimiste lähenedes ebasoovitavat valimistulemusele vihjama ja vaevalt see valuutaturule meeldib.
Kristjan Hänni
[1] Laenates raha sisse madalama intressiga valuutas, vahetada ja investeerida raha mõneks parema tootlusega valuutaks ja teenida endale see tootlustee erinevus, paremal juhul lisandub veel sisselaenatud valuuta odavnemisest teise suhtes teenitav kursikasum
[2] Tehniline analüüs on võimas relv. Aga kunagi ei tea, kummas suunas see õigupoolest tulistab. Autor seetõttu sellele erilist rõhku ei pane