Muutuv inimeste sentiment on see, mida järgides on aktsiad liikunud. Kuni 2000 aasta alguseni polnud ettevõtte hindamisel enam olulised tema praegused fundamentaalnäitajad, vaid ulmelised tulevikuprojektsioonid. Kiire majanduskasvu tingimustes tundus kasvu jätkumine aksioomina, mitte aga vaieldava eeldusena ja aasta 2000 alguses saabunud eufooria viis tehnoloogiaaktsiate hinnad fundamentaalnäitajate põhjal kõrgemale, kui mistahes varasem aktsiamull. Järgnevatel kuudel toimuvad rallid ülespoole on olnud impulsiivset laadi “vanade aegade tagasipööramiskatsed”, kuna viimase kümnekonna aasta peamiselt tõusva turuga harjunud investorid ei suutnud nii kiiresti muutunud trendiga leppida.
1999 aasta lõpus moodustas USA ettevõtete turukapitalisatsioon 181% GDP-st. Kahtlemata muudab selline proportsioon aktsiturul toimuva mitte enam vaid majanduselu peegeldajaks, vaid hoopis suunajaks. Uus tehnoloogia võib osututuda kahe teraga mõõgaks. Ameerika ettevõtted on viimastel aastatel teinud arvutitesse, tarkvarasse, võrkudesse ja interneti infrastruktuuri rekordilisi investeeringuid. Osa neist võivad osutuda tarbetuteks ja saavad seega tulevastel perioodidel hüljatud (või vähemalt uued investeeringud edasi lükatud). Seega võib ees oodata vähenevat nõudlust uute tehnoloogiateenuste/toodete osas kuni on selgem, mida ikkagi ettevõttel vaja läheb ja mida mitte. Viimaste aastate kiire tööviljakuse tõus lõi töökohti suurele arvule inimestest. Kasvu aeglustumise korral see protsess pöördub. Isegi majandussurutise vältimine ei pruugi takistada tööpuuduse kasvu. See omakorda vähendab tarbijate usaldust ja tarbimist.
Kuna USA moodustab Euroopa ekspordist üsna väikese osa, siis Euroopa peaks Ameerika majandussurutise korral suutma ikkagi hakkama saada. Senine ajalugu Euroopa aktsiaturgudel näitab aga, et turu suund määratakse Wall Street’i poolt. Euroopas on aktsiaturu kapitalisatsiooni suhe GDP’sse väiksem ja TMT osakaal pole indeksitest väga suur – kohalik tarbimine ei ole TMT kukkumisest nii negatiivselt mõjutatud. Veidi erinev on Soome/Rootsi, kus langus tehnoloogiasektoris võib Euroopa üldpildiga võrreldes omada negatiivsemat mõju GDP kasvule ja inimeste tarbimisvalmidusele. Kuna soomlased kipuvad oma depressiooni ikka alkoholiga ravima, siis jätkuks kindlasti ostuturistide liikumine Helsingi-Tallinn-Helsingi liinil ka Soome majandussurutise korral. 🙂
Langus USA aktsiaturul lõppeb siis, kui aktsiad on ajalooliste normide järgi õieti hinnatud – Dow ja S&P ei ole enam väga kallid, suuremaid probleeme on NASDAQ aktsiate “õige hinna” määramisega, kuna tulude ja käibe kasv pole prognoositav.
Ma olen näinud juba kümneid “punaseid” hommikuid Tallinna Väärtpaberibörsil, mis järgnevad NASDAQ suurematele kukkumistele. Tavaliselt saadakse iga sellise päeva lõpuks aga turg jälle omadega nulli – reaalne USA aktsiate kukkumise mõju näiteks Hansapanga aktsiale väljendub pigem selles, et aktsia on paigal ja ei ole tõusnud ligilähedalegi oma põhjendatud hinnale. Telekom?
P/B 2.7 ja ROE 35.6%? Kannatab juba osta küll ja seda mitte growth, vaid juba value kategoorias.
Seda esimest peaks küsima Hansast, ma ise loodan, et NASDAQ’ga “seotud” pole ükski eestlane… Selles mõttes, et keegi oleks otsustanud mõne NASDAQ’l kaubeldav aktsia endaga hauda kaasa viia! See, kui palju aktsia on kukkunud, pole hea lähtekoht otsustamaks, et tegu on ODAVA aktsiaga. Minu soovitus TMT’s pikkade positsioonide hoidjatele oleks kasutada put-optsioone (kuni 5% portfellist) võimaliku languse mõju pehmendamiseks. Ja soovitan sellesse suhtude rohkem nagu kindlustuspoliisi – kas teil oleks kahju väärtusetust poliisist, kui teie maja polegi maha põlenud?
Aastal 1993 oli korrelatsioon Ameerika ja muude arenenud riikide turgude vahel 0.145. 1979 oli see kõigest 0.07. 1995 0.3…1997 üle 0.5 ja eelmise aasta lõpuks 0.787. Kui lisada ka arenevad turud (EM), siis 0.765 EM peeti kunagi parimaks paigaks riski vähendamiseks. Eelmisel aasta lõpus oli korrelatsioon 0.66. Aastal 1992 oli see kõigest 0.18 ja 0.19 järgmisel aastal.
Korrelatsioon Euroopa ja Ameerika turgude vahel on samuti tõusnud, olles eelmise aasta lõpus 0.687 (0.451 1997 keskel). Jaapanis, mida on tihti peetud USA turuga kõige vähem seotuks, on korrelatsioon samuti tõusnud aasta lõpuks 0.49-ni. Aastal 1982 oli see 0.18.
Oktoobris 1987 tegid globaalsed turud läbi USA-st alguse saanud crash’i. Arenevad turud tegid selle kukkumise kaasa võimendatult ja see paanika lõi suurepärase ostuvõimaluse. Järgnenud kahe ja veerandi aasta jooksul ületas EM tootlus suurte turgude tootlust märgatavalt – tagasivaatavalt lõi 31. detsembril 1989 EM kolme viimase aasta tootlus arenenud turgusid 108%.
Viimasest 30-st FED-i intressimäärade alandamisest 26-le on EM reageerinud positiivselt.
Mõned triljonid USD lihtsalt ühe aastaga õhku haihtunud – aga samas on see näiline rikkus väga lühikese ajaperioodi jooksul tekkinud, nii et suur osa majandusest võib juba 2001/2002 jooksul jätkusuutliku arengu teel tagasi olla. Mitte aga kõik sektorid. Pole välistatud, et rahakraanid (nii equity kui ka võlg) keeratakse kinni paljude kahtlesemas seisus
tehnoloogiaettevõtetele.
Kristjan Hänni
vt Eesti Päevalehe artiklit siit.