Demo – extra
Viimase aja huvitavamad sündmused
- Koroonaviiruse uus variant tekitas Q4 lühiajalise peataoleku, kuid turud taas rekordtasemete läheduses
- Keskpangad näitavad valmisolekut inflatsioonile jõulisemalt reageerida
- Ex-USA (-2,3%) langesid valitsuste võlakirjad ’21 -11%
| Indeks | Q4 ’21 | 2021 |
| S&P 500 | 10,6% | 26,9% |
| EUROSTOXX600 | 7,3% | 22,2% |
| NIKKEI 225 | 0,0% | 4,9% |
| BALTIC Benchmark | 3,6% | 42,0% |
| USD | 2,4% | 7,6% |
| Jeen | -1,0% | -2,9% |
Compensa Kasvuportfell
| 3 kuud | 6 kuud | 9 kuud | aasta algusest | 1 aasta | 2 aastat | 3 aastat | Alates 22.10.02 |
| 2,4% | -1,7% | 5,0% | 8,8% | 8,8% | 6,7% | 6,3% | 6,6% |
Portfelli koosseis
| Portfelli koosseis | 31.12.21 |
| Varaklass | Osakaal |
| Sularaha | 0,5% |
| Võlakirjad | 23,7% |
| Balti riikide aktsiad | 64,0% |
| Muude Euroopa riikide aktsiad | 7,3% |
| USA aktsiad | 4,5% |
| Portfelli maht, mio EUR | 10,1 |
- Portfellis olevatest võlakirjadest enamuse moodustavad Medicinos Bankase, Auga Grupi, Storenti, UPP Kauno, UPP Olaine, UPP Jüri, PRFoodsi, BRC Groupi ja LHV Grupi võlakirjad.
- Aktsiatest on suuremad positsioonid Tallink, Telia Lietuva, Hansa Matrix ja Ignitis. Osalesime Enefit Greeni aktsiaemissioonil, kuid kuna saime vaid väikese positsiooni ja aktsia tegi järelturul läbi suure tõusu siis realiseerisime kogu positsiooni.
- USA aktsiatest enamuse moodustavad suuremate kommertspankade aktsiad.
Ago Lauri (ago@kawekapital.ee)
Turukommentaar
Omikron on maailmas oma kiire levikuga jõudmas punkti, kus peagi paljudes riikides haiglad taas voodikohtadest puudust hakkavad tundma. Uudiste negatiivset mõju on pehendamas vähemalt praeguse seisuga kujunenud vaade, et vaatama suuremale nakkavusele on tegemist koroonaviiruse senisest pehmemaloomulisema variandiga. Esimeste lainete ajal nähtud mahus piiranguteni seekord eeldatavasti ei jõuta ja turud on pärast lühiajalist peataolekut detsembris otustanud sellest probleemist üle vaadata. Vaadates senist vaktsineerimise aeglast kulgu paljudes riikides võib omikroni läbipõdemisest antikehade saamine märksa kiiremaks ja praktiliselt möödapääsmatumaks osutuda. See omakorda võib tekitada diskussiooni seadusandluse, moraali ja eetika vaatepunktist viiruse teadliku modifitseerimise võimaluse kasutamise üle uute nakkuspuhangute ennetamiseks.
Aasta alguses on tihti uute positsioonide võtmise aeg turu äkilisemates (st kõrgema beetaga) varades ja reeglina on see olnud aktsiaturul tugev periood. Uude aastasse edasi lükatud kasumivõtt eelmisel aastal korralikult tõusnud varades tundub olevat selle tugevuse tavalisest kiiremini maha jahutanud. Aastaga moodustas Goldman Sachs’i andmetel viie aktsia (Apple, Microsoft, Nvidia, Tesla ja Google) tõus 32.6% S&P 500 tootlusest. Suurem kasumivõtt mõnes neist võib vabalt US indeksid sellel aastal ka miinuspoolele viia, kuid vabastaks vahendeid ja suurendaks investeerimishuvi alternatiividesse.
Üldine vaade likviidsusele on eesoleva aasta vaates varasemast negatiivsem, kuna keskpangad on inflatsiooniga võitlema asudes seda koomale tõmbamas ja valitsused pole enam endises mahus majandusi stimuleerimas.
Tõenäoliselt kasvavad ettevõtete kasumid edaspidi aeglasemalt, kui nägime ülilõtvade finantseerimistingimuste ja koroonaajast taastumise koosmõjul. Finantseerimis-tingimused püsivad head, kuid keskpankade jalakergendus gaasipedaalilt on viinud rämpsvõlakirjade tootluse septembri 4%-lt praeguseks 4,5% tasemele ja muutnud riigivõrakirjad eelmise aasta üheks väheseks negatiivset tootlust näidanud varaklassiks. Riskivabade intresside osas on vast veel tõusuruumi, kuid pigem mitte selliselt, et see turgudele suuremaks ohuks kujuneks. Turgude senise ajaloo põhjal on suurtele tõusuaastatele järgnenud enamasti napi tõusuga börsiaastad. Kui püüda võimalikule tõusule mingitki numbrilist hinnnangut anda, siis orientiiriks võiks näiteks olla jaanuari alguse aktsiaturu arvestuslik riskipreemia 4,90%. Täitsa võimalik muidugi, et „peak inflation“ aktsiate ostupaanika ongi juba selja taha jäämas ja ees seisab igati normaalne börsiaasta, kus aktsiaindeksid (üllatus-üllatus) kokkuvõttes ei tõusegi…
Kristjan Hänni